MATKAJUHIST

Vahetevahel tuleb astuda rajalt maha, et saada taas rajale. Sageli on vaid ühepäevase matka järel tunne, et olen olnud nädal aega “ära”. See toidab vaimu, keha ja meelt. 

Looduses viibimine, selle märkamine, uute põnevate paikade ja inimeste avastamine ning nende fotodele jäädvustamine on minu suurim kirg. Nii ongi juhtunud, et juba palju aastaid olen suurema osa oma vabadest hetkedest veetnud kusagil Eesti looduses, enamasti kas rabades või metsades – mida metsikumates kohtades, seda parem. Olen saanud küll teha väga ägedad matkad Teravmägedel, Patagoonias, Nepaalis, Islandil, Sarekis ja Dovrefjellis, kuid Eesti looduses olemine ja matkamine on minu jaoks ikkagi esimene valik. Kui päris otse ja südamest öelda, siis Eesti loodus meeldib mulle ikka hirmsat moodi..

Noorena tegelesin Eesti noortekoondise tasemel laskesuusatamisega ning erinevate spordivahenditega liikumisharrastused saadavad mind tänaseni. “Spordivõistlustel” stardin praeguseks vaid korra aastas, Tartu Maratonil, kus olen mitmel korral startinud just kõige viimasest reast. Põhjusel, et stardipaugu kõlades ei alga seal suure tähega sport, vaid algavad hoopis mõnusad ja ootamatud kohtumised, jutud suusarajal, vaated, mis jäävad rajalt kõrvale ja mida kiirustades ei märkaks. Sama mustri järgi püüan teha ka oma matku. Kuigi grupi soovi korral võime teha ka sportlikke minekuid, kus kilomeetreid koguneb hulgim, siis matkamine on minu jaoks eelkõige mõnusas rahulikus tempos kulgemine, kus märgata, teha nalja, avastada, õppida ja tunnetada ümbritsevat. Kasvõi seda, kuidas praksudes avanevad aprillikuises rabamännikus männikäbid, kuidas pakasega pauguvad puud, kui palju vaiksem on lumine mets, kuidas krabinal langevad sanglepalehed, kuidas lõhnab ja maitseb kuusevaik või kas metsa hirmsaimat häält teeb kaelustuvi, metssiga või metskits.

Alates aastast 1998 olen oma igapäevast leiba teeninud fotograafina. Esimestel aastatel pressifotograafina ja seejärel vabakutselise fotograafina. Minu tööst ja pildikiredest on Peep Sooman kirja pannud ühe pikema loo.  Matkal püüan ka teid inspireerida pilte tegema, ümbritsevat markama ja nähtavale ka veidike teise pilguga vaatama. Annan hea meelega nõu, kuidas püüda ühte või teist pildimotiivi kaamerasse või nutitelefoni.

2021. aastal lõpetasin Luua Metsanduskoolis loodusretkejuhi eriala, kus sain taskusse Matkajuht, tase 4, kutsetunnistuse.

Kohtumiseni matkal või fotokoolitusel!

Jarek Jõepera